Soome-ugri maailma vapustas uudis sellest, et teisipäeval, 10. septembril süütas Udmurtia riikliku ülikooli humanistliku instituudi endine juhataja ja keeleaktivist Albert Razin end Udmurtia Vabariigi parlamendihoone ees põlema. 79-aastane teadlane suri saadud põletushaavadesse hiljem haiglas.
Enne endalt elu võtmist korraldas Razin ühemehe-meeleavalduse kohaliku parlamendi istungi eel. Ta jagas istungist osavõtjatele kirju, milles kutsus poliitikuid üles udmurdi keele ja rahvuse kaitsmisele. Samuti jagas ta üleskutseid, milles nõudis, et udmurdi keel võetaks kohalikes riigiasutustes igapäevaselt kasutusele. Pöördumises oli välja toodud, et Udmurtia ametkonnad ei toeta vabariigi tiitelkeelt, mis pöördumises öeldu järgi on loonud „väljakannatamatu olukorra, mille tulemusel räägib vaid kolmandik udmurtidest, peamiselt vanemad inimesed, oma emakeeles ning laste kasvatus käib venestamise vaimus.“
Razin nõudis eelmisel aastal avalikus kirjas, millele lisaks temale olid veel allkirja andnud kolmteist udmurdi haritlast, kohalikku parlamenti mitte vastu võtma uut föderatiivset keeleseadust. President Putin võttis eelmisel aastal vastu seaduse, mis muutis põlisrahvuste vabariikides varem kohustusliku põliskeele õppe vabatahtlikuks. Seadust on nimetatud põhiseadusvastaseks ja seda peetakse Udmurtias väga tõsiseks ohuks udmurdi keele ja seetõttu ka rahvuse säilimisele.
Razinil oli kaasas kaks silti. Neist ühe peale oli kirjutatud "Kas mul on kodumaad?" ja teises Dagestani avaari rahvusest luuletaja Rassul Gamzatovi värsirida "Ja kui homme minu keel kaob, olen ma valmis täna surema". Vabariigi parlament katkestas asetleidnu tõttu istungi ja sündmuse osas alustati juurdlust.
Helsingi Ülikooli professori Janne Saarikivi meelest on Razini enesesüütamine kurb näide sellest, kui vähe võimalusi on rahvuslikel haritlaskondadel oma vabariikides poliitikast osa võtta. Eesti MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskuse juhataja Oliver Loode on osutanud tähelepanu sellele, et Razini äärmuslikust lootusetusest kantud tegu leidis aset ÜRO rahvusvahelisel põlisrahvaste keelte aastal.
Albert Razin
Albert Razin sündis 12. juunil 1940. aastal Alnaši rajoonis Udmurtias. Ta oli Udmurdi Vabariigi teeneline teadlane. Tema väitekiri käsitles maaelanikkonna iseloomu kujunemise küsimust. Razin pooldas põliste väärtuste, nagu looduse austamise, loodussõbralikkuse ja tervisliku toitumise tähtsustamist inimloomuse arengus. Ta oli samuti huvitatud maaharimisest ja kogukondade moodustumisest, eeskätt Iisraeli kibbutzitest (vabatahtlikest ühismajanditest).
Lisaks maaelule huvitas Razinit udmurtide ajalugu ja kombestik ning ta tundis hästi udmurtide minevikku tuhande aasta taguste Kuldhordi ja Volga Bulgaariani välja. Razin oli üks esimesi kes hakkas pidama udmurtide rahvuslikke Gerber-pidusid. Tema eestvedamisel peeti ka esimene Udmurdi Rahva Kongress aastal 1991 ja ta oli samuti tegev Udmurt Keneš seltsis selle loomishetkest 1990. aastatel. Lisaks tegutses ta aastatel 1994-2004 Demen kultuuriühingus.
Razin toetas udmurtide tavade naasmist ja põlisesse elulaadi tagasi pöördumist. Ta nägi just põlistes kogukondades rahvuse ellujäämise võimalust. Razin oli innukas udmurdi põlisusu kaitsja ja ta oli samuti Volga piirkonna põlisuskude foorumi liige. Gerber-pidudele lisaks korraldas Razin ka korrapäraseid põlisusu kohaseid palvuseid Ižkari Kozij- pargi kasehiies.
Oma keele tähtsus
Razin kirjutas kirjades ametkondadele, et "emakeeleõppe vabatahtlikuks muutmine viib selle lõpliku kadumiseni. See viib globaliseerumiseni, sotsiaalse taandarenguni, erosioonini, sotsiaalsete suhete lihtsustumise ja arenematuseni, kultuuri luistumiseni, teisisõnu, inimlikkuse nõrgenemiseni." Detsembrist 2018 kuni maini 2019 tehtud uurimus viie Volga piirkonna vabariigi keeleolukorrast näitab, et pealtnäha heast juriidilisest olukorrast hoolimata ei pakuta neis vabariikides piisavalt võimalusi mitte-vene keelte õpinguks.
Udmurdi keele rääkijate arv on jätkuvalt vähenenud. 2002. aasta rahvaloenduse järgi rääkis keelt 463 000 inimest, kuid 2010. aasta rahvaloenduse järgi on end keele rääkijaks märkinud 324 000 inimest. Ühtekokku on udmurte umbes 560 000, peamiselt Venemaa Volga piirkonnas, mis tähendab, et oma keelt räägib vaid umbes pool udmurtidest.
Udmurtia vabariigi juhtkond on kogu Vene Föderatsiooni perioodi vältel koosnenud venelastest ja udmurdid on jäetud kõrvale oma vabariigi otsuste tegemisest. Venemaa allikate teateil on Udmurtia olukord raske sellegi tõttu, et vabariigi poliitilised otsustajad ei ole ühenduses udmurdi haritlaskonnaga, mistõttu pole palju võimalusi udmurdikeelse kultuuri arendamiseks.
ÜRO Rahvusvahelisel põlisrahvaste keelte aastal on arutletud palju emakeele tähendusest inimestele. Keeleteaduslikud uurimised viitavad, et oma keele tundmine on eeldus inimese terveks arenguks. Oma keele oskamise kaudu on inimene ka ühenduses oma juurtega ja seeläbi iseendaga. Inimkonna vaatenurgast tagab keelelise mitmekesisuse säilitamine ka mitmepalgelise teadmuse maailmast ning ka mõttemaailma maailmavaatelise laiahaardelisuse. Õigus oma keele kasutamiseks ja arendamiseks on keskne inimõigus.
Lisaks viimane Raziniga läbi viidud intervjuu.
Albert Razini ärasaatmine leidis aset 12. septembril Udmurdi Riiklikus Teatris. Tema keha tuhastati Jekaterinburgi krematooriumis ning ta tuhk viidi tema kodukülla Kuzjõmgurti.
Artikli sisu on koostanud vene-, soome-, eesti- ja inglisekeelsete uudiste põhjal Taivaannaula hõimuasjade eest vastutaja Patrick O’Rourke. Tõlkinud Mustasaar autori loaga.
Allikad
http://www.taivaannaula.org/2019/09/15/udmurttien-kansan-ja-kielen-puolesta-albert-razin-1940-2019/
