Toonela esimese tegevusaasta lõppedes on aeg tehtule ja saavutatule tagasi vaadata ning mõtiskleda selle üle, miks ja kuhu Toonelat edasi võiks viia. Mõtteportaali loomise ajendiks oli mure selle üle, et Eesti kultuuriruumis on viimase kümnendi jooksul valitsenud rahvusliku ja parempoolse mõtlemise osas karjuv vaikus. Ajaga on tekkinud mitmeid rahvuslikke uudiste- ja arvamusportaale, kuid paraku on suur osa neist mandunud impulsiivse klikikogumise, lühikese perspektiivi ja odavate reaalpoliitiliste kähmluste maadele. Pikemad mõtisklused, esseed ja katsed meie olukorda lihtsakoelise moraliseerimiseta mõista on jäänud väiksemate blogide, üksikute arvamusveergude või kadunud ajakirjade kanda. Toonela eesmärk on astuda mitu sammu kaugemale igapäevasest, püüda taas kinni praegusele ajastule tundmatu vaade minevikule ja tulevikule. Me üritame leida piiritust ülemaailmsest kaubanduskeskusest lummatud kursile alternatiivi - tutvustada kadunud või uusi ideid, luua debatte ja aidata ehitada eestlaste päris oma tulevikupilti.

Toonela esimesed lood ilmusid 2019. aasta märtsis, portaali nurgakivi lükati paika aga juba jaanuari keskel. Portaali alustades oli keeruline mõistatada, kas peale lugude autorite ja kaasteeliste endi Eestis ka teisi innukaid kaasamõtlejaid leidub. Aasta lõpuks oleme aga saanud 5600 lugejat, kellest korduvlugejaid on omakorda 880. Viimastel kuudel lehte külastanutest loeb 45% ka 3000 sõnani ulatuvad tekstid lõpuni ning uute lugejate arv aina kasvab. Viimase kuu tempo jätkudes ületame edaspidi iga kuu 2000 lugeja piiri. Kui 2019. aastal avaldasime 20 tööd, siis aastal 2020 on eesmärk see number kahekordistada.

2019. aastal avaldasime 17 järgnevat lugu:

• Olukorrast poliitmaastikul - August Ihalemme koostatud 2019. aasta riigikogu valimiste ülevaade maailmavaate, sotsiaalmajanduslike ja demograafiliste faktorite järgi.
• Arkadi ja Boriss Strugatski "Hääbuv linn" - Kranklis tutvustab vendade Strugatskite raamatut “Hääbuv linn” ning mõtiskleb selle üle, mida tänapäeva dissidentidel teosest õppida on.
• Isekas meem ja DNA-õiguslus - cup käsitleb meemide rolli evolutsioonilistes valikprotsessides ja selgitab, miks meemid ei ole alati oma kandja huvidega kooskõlas.
• Miljard aastat enne teadusvabadust - Kranklis annab ülevaate vendade Strugatskite raamatu “Miljard aastat enne maailmalõppu” probleemistikust, raamatu teadlaste rasketest valikutest mugavuse, pere heaolu ja tõe vahel ning toob tänapäevaseid paralleele.
• Puhta mõtte pärilikud eeldused - August Ihalemb näitab Lääne filosoofide mõtiskluste ja uuringute najal, kuidas mõttelugu ei ole sõltumatu selle loojatest, nende biograafiast ega ka juurtest, vaid pahatihti on otseselt läbi juurte lahtiseletatav.
• Sotsiaalteadlasest düsmeemiku pained - Kranklise lugu, mis vaidlustab 31. mail ilmunud Õpetajate Lehe kaaneloo mehelikkuse ümberraamistust, milles püütakse lammutada “hegemoonilist maskuliinsust” ja „patriarhaati“.
• Väljaspoolsusest - Kranklis arutleb, mil moel on Lääne poliitiline kultuur ennasthalvavalt sissepoole sulgunud ning miks on oluline poliitilise süsteemi õigustamiseks seda ka väljaspoolt vaadelda.
• Demograafia tume tulevik - cup ja Kranklis analüüsivad demograafilisi trende darvinistlikust vaatenurgast ning selgitavad, miks tööstusrevolutsioonijärgse keskkonna kandevõime piiridest pääsemine saab ainult ajutine olla.
• Jumal ikka meiega - cup arutleb religiooni paratamatu rolli üle inimühiskondades ning põhjendab vajadust organiseeritud usu järele.
• Udmurdi rahva ja keele nimel: Albert Razin 1940-2019 - Mustasaar tõlkis Taivannaula hõimuasjade vastutaja artikli eelmisel sügisel ennast süüdanud Udmurdimaa kultuuri- ja keeleaktivistist Albert Razinist, kelle märtrisurma eesmärk oli juhtida tähelepanu Vene Föderatsioonis toimuva põlisrahvaste, s.h. meie soome-ugri vennasrahvaste allasurumisele ja väljavahetamisele.
• Pronksiaja pervert: vahemereline anti-Mikita? - Kranklis arvustab ülemöödunud aastal alternatiivparempoolset stseeni raputanud “Pronksiaja mõtteviisi”.
• Slavoj Žižek - Reaktsionäär või Kommunist? - Jaak Kivi ja August Ihalemb heidavad pilgu Sloveenia kommunistliku filosoofi Slavoj Žižeki ideedele, avastades tema näiliselt marksistlikust tööst mitmeid võimalusi arendada edasi reaktsionäärlikku mõttelaadi.
• Kuidas empaatia lõhestab ühiskonda - Jaak Kivi põhjalik ülevaade oktoobris ilmunud uuringust, mis käsitleb empaatia negatiivset rolli sidusa ühiskonna loomisel.
• Poliitiline ja Esteetiline - Kranklis arutleb selle üle, kuidas poliitikas on tähtsad mitte ainult faktid ja loogika, vaid ka ilusat tervikpilti loovad ja alateadvust mõjutavad kunstilised kujutised valijaile meeldivast tulevikust.
• Avangardist, müstikast ja paratamatusest tähtede vahelistes igavikes - Külalisautor Nikolaus Müstikus sukeldub avangardkunsti ja uurib Prantsuse mittemarksistliku sotsialisti Louis Auguste Blanqui hingeelu.
• Mearsheimeri Hiina, kaduv Ameerika ja varuplaan kolme mere vahel - Voldemar Paulus võtab ette Mart Helme tulise kriitika alla sattunud “Plaan B” vahejuhtumi ning mõtiskleb seejärel kurvalt maailma Hiinakeskse geopoliitilise tuleviku üle.
• Miks Suurbritannia lahkus ja kes on Boris? - Jaak Kivi lükkab lauale Suurbritannia Brexiti saaga statistilise ja ajaloolise ülevaate, räägib sellele eelnenust ning peaminister Boris Johnsoni isikust.

Lisaks ka kolm omaloomingulist teost:

• Kõnepuldikunsti sõnastamatu tarkuse müstiline ülestähendus - Kranklise kirjutatud luuletus riigikogu kõnepuldist ja parlamendi töökäigust.
• Kus on ausus - Toivo Nobevalla unenäoline nägemus meist kui soome-ugrilastest ja läänemeresoomlastest, mis käsitleb minevikku, pärimust ja püsimajäämist.
• Vikerhelbeke ja ekrementorite rünnak - Dominuse parodiseeriv kirjatükk oktoobris aset leidnud Pärnu LGBT seigast.

Aasta viimased kuud oleme tõstnud pidevate reklaamide teel lugejate arvukust, kasvatanud püsilugejate osakaalu, täitnud meililisti ja tõstnud kohalolekut Facebookis ja Twitteris . Küll aga nõuab efektiivne reklaamikampaania pidevat tööd ja rahalisi ressursse. Toonela igakuised kulud on lehe ülalpidamiskuludega kokku hetkel 150€ piires. Selleks, et saaksime kasvatada Toonela loetavust ja maksta tulevikus autoritele honorare, vajame oma lugejate tuge. Kui Sa soovid, et Toonela kasv ja kodumaise mõtteloo areng vaid jätkuks, siis panusta meie töösse annetusega. Eriti tänulikud oleme püsiannetuste eest, mis lubavad pikemalt tegevust ette planeerida.

Aasta 2020 lõpus soovime avaldada ka esimese Toonela artiklikogu, mis koondab endas esimese kahe aasta valitud lugusid. Lisaks otsime portaali kasvades ka uusi autoreid, kes saavad meie pakutava platvormi teel viia tavaliselt sahtlisse jõudvad kirjutised oluliselt suurema lugejaskonna ette. Kui Sul on sahtlisse kogunenud esseesid, uuringuid, tabuks muutunud raamatute või autorite tutvustusi või muid sobilikke kirjutisi, siis võta julgelt meiega ühendust: toonela.portaal@gmail.com.

Mõttevälgatustest sündivatele artiklitele lisaks on meie autorid kavandanud alanud aastaks mitmeid töid, millest osadesse on juba mahukalt panustatud:

• Jaak Kivi ja August Ihalemme poliitdemograafia seeria - annab pildi erinevatest piirkondlikest, demograafilistest ja sotsiaalsetest trendidest, mis on aastatel 2000-2019 Eesti poliitilise kursi määramisel olulist rolli mänginud. Võrdleb Eesti olukorda globaalsete trendidega, sisaldab hulgaliselt seni uurimata statistikat ja püüab vastata küsimustele: kes on valija, miks on viimastel valimistel valitud nii nagu on, kuidas on valija ajas muutunud ja mis on seniste trendide järgi eesti poliitmaastiku tulevik.
• Toivo Nobevalla ülevaade Iraani islamistlikust revolutsioonist - tutvustus viimasel ajal palju kõmu tekitanud Iraani Islamivabariigi algusaastatest, mille käigus uurime 20. sajandi ühe ainsa õnnestunud modernismivastase liikumise ideoloogilisi alustalasid ning ajaloolisi keerukusi.
• Vaski test - tüpoloogiline maailmavaate test, mis on tänu kümnete inimeste tööle, Jaak Kivi empiirikale ja tehnilistele lahendustele ning tuhandete küsimustike täitjatele aastaid arenduses olnud.
• Lazaruse ja Kranklise põhjapanev käsitlus süvariigist, selle olemusest, mõistest ja funktsioonist, vältides silte ja muid ahvatlusi.
• Nobevalla, Meelis Rügaberti, Jürgen Goldbergi, ja meie soomlastest kaasamõtlejatega koostöös loodud dokumentaalfilm põhjanaabrite (ning ka läänemeresoomlaste) iidsetest tavadest, "Need, kes tulid enne meid." Käsitleme põlisusku, muinasaegset ühiskonda, muistset igapäevaelu. Kolmeosaline projekt valmib suvel ja sügisel.
• cupi sissejuhatus XX sajandi alguse rassiteadusesse Saksamaal ning tollaste arusaamade analüüs tänapäevase teaduse valguses.
• cupi ülevaade Kevin MacDonaldi tööst evolutsiooniliste grupikonfliktide analüüsimisel.
• August Ihalemme sissevaade tehnoloogia ja inimese vahekorda Antiik-Kreeka, keskaja meistrite, Itaalia ja Vene futuristide, teise ilmasõja tragöödiakirjanduse, Ernst Jüngeri ja Karl Marxi kontekstis.
• Terve kollektiivi sulest ilmuvad sissejuhatavad ja selgitavad kirjutised erinevatest teooriatest, mis on jätkusuutliku rahvusliku mõtlemise juures elementaarsed.

Viimaste aastate privaatsusvastaste meelsuste tõttu on meilt ka korduvalt uuritud, miks Toonela autorid kasutavad pseudonüüme. On kolm trendi, mis muudavad pseudonüümide kasutamise hädavajalikuks. Kui eelmisel kümnendil oli internetis reegliks, et inimesed kasutasid varjunimesid, siis sotsiaalmeediastumisega on olukord muutunud murettekitavalt vastupidiseks. Kõik andmed ja meta-andmed on isikustatud, salvestatud ja kümnendeid hiljem nii valitsustele kui rahvusvahelistele suurfirmadele vabalt kättesaadavad. Sellega mittenõustujad pannakse häbiposti. Teiseks on (sotsiaal)meedias levinud tühistus- ja nördimuskultuur, mille tagajärjel lõhuvad igasugu usupuhastajad igal aastal väiksemate kümnenditaguste väärtuseliste pattude eest lugematul hulgal elusid. Kolmandaks on Overtoni aken liikunud iga kümnendiga sellisel määral vasakule, et praegu Toonelas avaldatud mõtted on seniste trendide jätkumisel ka Eestis lähitulevikus tabud. Lihtsaks näiteks on see, kuidas aastal 2008 oli tollal liberaalne USA presidendikandidaat Barack Obama homoabielule vastu, nüüd lõpetaks aga vastuseis homoabieludele Läänes päevapealt iga liberaalse poliitiku karjääri. Meie autorid ei soovi sellega põhjendatult ei täna ega lähitulevikus sattuda meedia või sotsiaalmeedia nõiajahtide ohvriteks.

Peavoolust teistsugune mõttelugu ei saa ega ka vaja sellele vastukäivatest juurtest kasvanud institutsioonide heakskiitu. Siin avaldatud erinevate mõttevoolude kirjutised ei esinda niivõrd nende autoreid, vaid räägivad iseenda eest ning on vastutavad vaid aja ees.

Toonela on rahvuslik mõtteportaal, mille eesmärk on arendada modernismijärgset mõttelugu ning tutvustada unustusse vajunud või perifeerias olevaid Eesti ja maailma mõtlejaid. Me soovime Lääne hoovustega vasakule paisatud Overtoni akna rahvusluse suunda tagasi nihutada, tutvustada peavoolust kadunut ning näidata, et läbimõtlematult ja pimedalt omaks võetud kurssidele on põhjendatud alternatiive.

Päise pildiks on Isaak Iljitš Levitani "Külatee".